Setomaal kui muuseumis

Setomaal ringi sõites võid tunda end kui muuseumis. Loodus on omaette vaatamisväärsus, nagu ka külad, tsässonad, kultuurmaastikud – see kõik on võrreldav muuseumi külastusega. Meil on ühtne kultuuriruum, mida ise kujundame ja millele ise väärtuse loome. Muuseumid Setomaal peavad enda ülesandeks seda ruumi mõtestada, väärtustada ja tutvustada.

See aasta oli Setomaa muuseumides pöördeline. Saatses valmis uus püsiekspositsioon „Igal asjal on piirid/ Õgal asa´l omma piiri”, Värska talumuuseumisse kolis Eesti maatõugu lehm Säde, kitsed ja kirju kanakari. Et loomadel ikka mugavam ja soojem oleks, siis sai talumuuseumi laut-heinaküün uue rookatuse. Tsäimajale tegime värskenduse nii saalis kui menüüs. Järgmisel aastal on oodata Tsäimajas üllatusi, kuid kõige keskmeks on ja jääb ikka pärandtoit. Obinitsa muuseumisse tullakse igal nädalal kokku, et kuuh kudada vai ummelda ja seto kiilt kõnõlda.

Setomaa Muuseumid on pärandkultuurimuuseum. Meie ülesanne on anda pärandile kontekst ja tagada selle jätkusuutlikkus. Nii kindlustame oma pärandile tuleviku. 21. sajandi muuseum on muutunud paindlikumaks, kiiresti arenevaks ja aktuaalsete teemade üle arutlevaks paigaks. Ammu ei ole muuseumid ainult tolmunud esemekogud, kus ei tohi hingatagi. Muuseum on koht kuhu on kõik oodatud, kus lood äratatakse üha uuele elule ja külastaja saab alati meeldejääva kogemuse. Sellel aastal külastas Setomaa Muuseume ligikaudu 20 000 inimest. Kõik nad said kogeda, kuidas elati Setomaal saja aasta eest ning kuidas askeldatakse siin nüüd. Kuna Setomaa muuseumidel on õnn omada mitut erinevat muuseumimaja mitmes eri paigas, saame jutustada ühte seto lugu mitmest eri vaatenurgast. Kultuur on mitmekülgne nagu värviline tihedalt kootud vaip. Iga toon ja lõng panustab uhke ja kordumatu üldpildi tekkesse. Kultuur ei saa olla õige ega vale, see käib ikka kaasas ajaga, mida me ise kujundame ja mis meid vormib.

Muuseumid on tänapäeval üha sagedamini kultuuriettevõtted: omatulu surve muutub meilgi aastast aastasse üha tuntavamaks. Muuseumiseaduse järgi on muuseum ühiskonna teenistuses olev kultuuri- ja haridusasutus, mis ei taotle majanduslikku kasumit. See tähendab reaalellu tõlkides seda, et pakutav sisuline kvaliteet peab olema prioriteet. Siinkohal ei saa muuseum järeleandmisi teha. Nii on Setomaa Muuseumi käsitööpoes vaid kvaliteetne kohalike käsitöömeistrite kaup ja Tsäimajas pakume pärandikandjatega dialoogis välja töötatud toitu.

Setomaa Muuseumid on arvestatav tööandja. Täna on meil nimekirjas 29 töötajat, kellest viis on osalise koormusega. Mind kui juhti rõõmustab teadmine, et just Setomaa Muuseumid on andnud kõrgharitud noorele tõuke piirkonda elama kolimiseks. Kuna meie meeskonnas segunevad kenasti uued ja kauaaegsed Setomaa elanikud, siis moodustame üheskoos suisa maaelu kompetentsikeskuse. Kui sul on soov teada saada, milline on elu maal ja millest alustada, siis pöördu julgelt meie muuseumidesse! Külalislahke vastuvõtt ja soe jook on garanteeritud.

Kultuur on mitmepalgeline. Varasemalt oli kombeks eristada kõrgkultuuri, mis muudele ilmingutele kohe madalama kategooria märgi külge pani. Täna on antropoloogide seas käibel hoopis laiem ja mahukam kultuurimõiste. Kõik, mida inimene kujundab, on kultuur. Me oleme kõik kultuuriloojad: on argikultuur, töökultuur, subkultuur, noortekultuur, söögikultuur, pärandkultuur, vabaajakultuur jpm. Praeguse vabaajakultuuri külluslikus virvarris orienteerumisel tuleb muuseum alati hea meelega appi. Näiteks, 13. jaanuaril olete oodatud alates kella 18 Seto Tsäimajja, et vana-uus aasta tavakohaselt ära saata ja ikka uuest üllatuda.

Head uut aastat kõigile!

Setomaa Muuseumide direktor

Merily Marienhagen