Näitused

Üte talo näpotüü - Linda Leheveer

Üte talo näpotüü on Värska talumuuseumi kõige pikema traditsiooniga näitus. Esimest korda olid muuseumi rõivaaidas eksponeeritud ühe pere erinevatel aastakümnetel ja mitmesugustes tehnikates  valmistatud tööd 2000. aastal.

Tänavu saate tutvuda Põhja-Setomaa naise Linda Leheveere töödega, millest näitusele mahtus siiski ainult väike osa.

Linda Leheveer on sündinud 9.07.1933. aastal endisel Petserimaal Mäe vallas Mikitamäe külas Lohu talus talupidaja tütrena.

Tänu Linda tütrele ja tütretütrele jõudsid väga paljud tema valmistatud käsitööd (lisaks tarbeesemed, fotod ja arhiivimaterjal) muuseumikogusse. Käsitööst on ruumipuudusel näitusel eksponeeritud ainult väike osa.

Tütar Astrid kirjutas: „ Minu emale oli antud tohutu käsitööanne. Ta suutis teha oma kätega kõikvõimalikke sisustustekstiile ja rõivaid. Ta õmbles, kudus, heegeldas. Kangastelgedel vaipade kudumine ja tikkimine sai tal selgeks juba lapseeas. Ükski jõulupüha ei möödunud ilma kootud sokipaarideta. Alati jagus neid kõikidele lastele ja lastelastele. Viimati õmbles ta mulle kardinad ja voodikatte.”

 Linda Leheveer oli Mikitamäe leelokoori Helmine üks asutajaliikmeid (Koor asutati 15.02.1989) ja koori eestlaulja ning rahvatantsurühma Hõbehall tantsija pea elupäevade lõpuni.

Lapsepõlv Setomaal

Värska talumuuseumis saab 2020. aasta suvehooajal kogeda lapsepõlve Setomaal.

Näitus “Lapsepõlv Setomaal” sündis mälestuste põhjal, mille kogumise käigus laekus muuseumile 49 kirjapandud meenutust nii vanema kui ka nüüdisaegsema lapsepõlve elust-olust Setomaal. Kogutud mälestustest oli üks kolmandik koolinoorte kirjutatud. Värvikatest mälupiltidest inspreeritult kerkis mänguline lisa olemasolevale püsiekspositsioonile.

Värska talumuuseum avab kaasakiskuva lapsepõlve teema läbi erinevate lugude, mängude ja tegevuste. Sel viisil on põnevust ka kõige väiksematel külastajatel. Mälestused ärkavad ellu ja loovad end taas!

Avaürituse jooksul tehti talumuuseumi koplisse Külli Kauri eestvedamisel erinevaid rõuke. Suve jooksul saavad külastajad muuseumi koplis nii kärbise kui redelrõukudega tutvuda. Heina jätkub ka hilisemaks perioodiks, et proovida puurehaga riisumist ja heinas hullamist. 4. juulil toimub talumuuseumis vikatiga niitmise treeningpäev.

Suveks ülesseatud näitus jääb Värska talumuuseumi ala kaunistama ka järgmiseks hooajaks. Selle tarbeks jätkatakse sügishooajal kogumistöödega, et ekspositsiooni temaatiliselt täiendada.

Saatse koolipingis

Saatse kooli ajalugu ulatub 1895. aastasse. Tegelikult avati kool 1895 aastal siit mitte kaugel Piusa jõe ääres asuvas Gorodištše (Linnaste) külas kihelkonnakoolina. Sealt toodi see peagi üle Saatsesse ja muudeti 1918 aastal riiklikuks algkooliks. Kooli asutaja oli kohalik preester Vassili Solovski, kes jagas oma isiklikku raamatukogu ka kohaliku elanikkonnaga. Kool on tegutsenud mitmetes erinevates hoonetes.

1963. aastal ehitati koolijuht Viktor Veeberi juhtimisel uus ja moodne Saatse koolihoone 150 õpilasele. Kool oli kogukonna keskmeks.Koos kogukonnaga peeti vastlapäevi ning nääri- ja jõulupeod kooli saalis olid mõeldud kogu külale. Koostöös kogukonnaga avas Viktor veeber

1974. aastal Saatse koduloomuuseum, mille hoones me praegugi oleme. Tegelikult kandis Saatse varasemalt nime Saatserinna ning ka kool oli Saatserinna kool kuni 1979. aastani, mil Saatserinna küla nimetati ümber Saatse külaks. Saatse kool suleti 2006. aastal õpilaste vähesuse tõttu, ehk ühtekokku jagati Saatses kooliharidust 111 aastat.

Näitus tutvustab nõukogude aegse Saatse kooli õppevahendeid ja loob külastajale võimaluse end korraks nii õppija kui õpetaja rolli asetada. 

Näituse koostasid Kelly Kittus ja Tea Korela